Arengukava 2020-2024

Kinnitatud  Jõhvi Vallavalitsuse   poolt  2020. a

Jõhvi Sotsiaalmaja

 ARENGUKAVA 2020-2024

  

JÕHVI

 Märts 2020

 

 

Sisukord

 

  1. KUJUNEMISLUGU JA VIIMASTE AASTATE ARENGUD……………………………. 3
  2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS…………………………………………………………………. 3

2.1 Sotsiaalmaja struktuuri kirjeldus……………………………………………………………….. 3

2.2. Hoone tehniline olukord…………………………………………………………………………. 4

2.3 Maja seisundi parandamise abinõud………………………………………………………….. 6

2.4. Sotsiaalmaja teenusel olevad elanikud……………………………………………………… 6

2.5 Töö teenusel olevate elanikega…………………………………………………………………. 7

2.6. Sotsiaalmaja struktuur ja selle täiustamine………………………………………………… 7

2.7. Koostöö teiste organisatsioonidega…………………………………………………………… 8

  1. SOTSIAALMAJA MISSIOON……………………………………………………………………… 8
  2. SOTSIAALMAJA VISIOON………………………………………………………………………… 9
  3. PÕHIVÄÄRTUSED…………………………………………………………………………………….. 9
  4. SWOT ANALÜÜS………………………………………………………………………………………. 9
  5. EESMÄRGID, TEGEVUSED, ALATEGEVUSED………………………………………… 11
  6. ARENGUKAVA TÄIENDAMISE JA UUENDAMISE KORD……………………….. 13

 

1. KUJUNEMISLUGU JA VIIMASTE AASTATE ARENGUD

  1. detsembril 2002. a võttis Jõhvi Linnavolikogu vastu määruse nr 3, millega moodustati endise ühiselamu baasil aadressil Jõhvi Kaare 7 linnavalitsuse poolt hallatav Jõhvi Linna Sotsiaalmaja.

Samal istungil kinnitati ka põhimäärus, millega sätestati Sotsiaalmaja  põhieesmärgid ja struktuur.

Põhimääruses sätestati, et sotsiaalmaja on hoolekandeasutus, mille tegevuse  põhieesmärgiks on eluasemeteenuse osutamine mõjuval põhjusel elamispinnast ilmajäänud Jõhvi linna majanduslikult vähekindlustatud isikutele ja peredele, lastekodust tulevatele elluastujatele, kinnipidamise kohtadest vabanenutele, sotsiaalse garantiideta  jäänud isikutele (kodututele).

20.04.2006 a määrusega nr 27 võttis Jõhvi vallavolikogu vastu Jõhvi Linna Sotsiaalmaja nimetuse muutmise ja põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamise struktuurina:

  1. Eluasemeteenust osutav Jõhvi Sotsiaalmaja
  2. Jõhvi Kodutute Varjupaik
  3. Jõhvi Supiköök.

17.12.2009 a kinnitas Jõhvi vallavolikogu  määrusega nr 27 Jõhvi Vallavolikogu  põhimääruse uue redaktsiooni Jõhvi Sotsiaalmaja struktuuri kuulub Jõhvi Kodutute Öömaja ja Jõhvi Supiköök.

13.01.2010 a nimetati sotsiaalmaja hoolekogu liikmed ning valiti hoolekogu esimees. Hoolekogu korralised koosolekud toimusid kord kvartalis.

17.09.2019 Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega nr 1499 kinnitati Sotsiaalmaja hoolekogu uus koosseis.

 

 

2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

 

1               2.1 Sotsiaalmaja struktuuri kirjeldus

Käesoleval ajal on Jõhvi Sotsiaalmajja sissekirjutatud 68 inimest. Majas on 143 eluruumi, millest momendil on hõivatud 69. Elutoad on erinevad, üldpinnaga 12,0 m2 (väike) või 16,5 m2 (suur). B korpuse II korrusel on ühendatud kaks asuvat väikest elutuba ja neist on ehitatud elutuba üldpinnaga 24,0 m2.

 

Korpuse A V-l korrusel (24 tuba) ja korpuse B IV-l korrusel (16 tuba) kõik elutoad on vabad ja vajavad remonti.

 

Sotsiaalmajal on 11 töötajat: direktor, majandusjuhataja, sotsiaaltöötaja,   majandustööline, 4 korrapidajat, 2 koristajat ja toidujagaja.

 

Majas on rentnikena

MTÜ Puuetega Inimeste Koda, millise käsutuses on 216 m2 ehitise I korrusel asuvad ruumid. Lepingu sõlmimise aluseks on Jõhvi Vallavalitsuse 22. märtsi 2016 korraldus nr 1495 „Ruumide tasuta kasutusse andmine” (üürileping kuni 01.04.2021).

MTÜ Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus, millise käsutuses on 342 m2 ehitise I korrusel ja soklikorrusel asuvad ruumid (I korrusel paikneb toidupank, soklikorrusel paiknevad õppe-puidutöökoda ja õppe-õmblusruumid). Lepingu sõlmimise aluseks on Jõhvi Vallavalitsuse 17. augusti 2015 korraldus nr 1038 „Ruumide tasuta kasutusse andmine” (üürileping kuni 01.09.2020. a).

MTÜ Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus tasub järgmiseid majandamiskulusid:

elekter, külm- ja soe vesi, häiresignalisatsiooni ja valveteenus, olmejäätmete veotasu ja hooldusteenused.

MTÜ Puuetega Inimeste Koda maksab samade majandamiskulude eest, väljaarvatud valveteenus, kuna valveteenuseks on PIK-l sõlmitud  leping teise turvafirmaga.

 

Kodutute varjupaik

 Jõhvi kodutute varjupaiga käsutuses on 113 m2 pinda – kolm ööbimisruumi, (2 naistele ja lastele ning 1 meestele) kokku 18 kohta.

Seisuga 31.12.2019. a ööbis varjupaigas aasta jooksul 19 inimest (204 ööbimiskorda), nendest 18 meest.

Nendest Toila vallast 2 inimest – 183 ööbimiskorda, Narva linnast -1, Kohtla-Järve linnast -8, Jõhvi vallast -5, Tallinnast – 2 inimest, Tamsalust – 1 inimene.

Varjupaigas osutatakse ainult öömaja teenust. Samas on teenusel viibijatel võimalus ennast pesta. Võimaluse ja vajaduse korral jagatakse ka üleriideid.

Kohtade arv öömajas on piisav. Põhiliseks öömajal viibijaks oli tegelikult Toila valla  kodutu. Toila vallaga oli sõlmitud koostööleping, kus Jõhvi Sotsiaalmaja pakkus teenust kodutute majutamiseks ja toitlustamiseks.

 

Supiköök

 Supiköögi käsutuses on 88 m2 pinda. Supiköögi teenust osutab Jõhvi Sotsiaalmaja  Jõhvi Valla poolt eraldatud eelarveliste vahendite ulatuses (1000 eurot aastas). Toiduportsjon koosneb: soojendatud valmis supist või pudrust, kuum tee või morss ja 2 võileiba. Piiratud summa tõttu toitlustatakse ühel päeval mitte rohkem kui 15-20 inimest, mis moodustab keskmiselt kokku 280-300 portsjonit 1 kuus. Köögis on võimalused toidu soojendamiseks, toiduainete säilitamiseks ja söögilauad. Toitlustamisega tegutseb toidujagaja, kelle ülesandeks on samuti ka Jõhvi Sotsiaalmaja elanike riiete pesemine ja supiköögi ruumide korrashoid.

 

2               2.2. Hoone tehniline olukord

 Jõhvi Sotsiaalmaja on ehitatud 1965. a ühiselamuks. Kuni 2003. aastani  ei ole hoones tehtud tõsisemaid remonditöid.

2003 – 2004. a teostati hoone kõikides ruumides sanitaarremont. Osaliselt vahetati välja veetorustik. Remonditi sanitaarsõlmed. Osaliselt vahetati välja elektrijuhtmestik.

  1. a teostati Energiasäästubüroo ESCO-Eesti poolt energia-audit.
  2. a teostati OÜ Viru Energiaaudit poolt energia-audit koos termograafiaga.

Audit sedastas järgmised remont-tööde vajadused:

1.Hoone karp

  • Katus vajab soojustamist
  • Hoone seinad vajavad soojustamist
  • Vundament vajab isoleerimist ja täiendavat soojustamist
  • Aknad ja uksed on suurimad soojusekao allikad.

 

2.Hoone kütte ja soojaveevarustus.

   2.1 Keskküttesüsteem on tasakaalustamata   sest lisandusid renoveeritud ruumid, mida  kasutavad rentnikud

  1. a vahetati välja eluruumide, kontoriruumide ja MTÜ-de ruumide aknad.

Teostatud auditist selgub, et maja vajab meetmeid soojusenergia kulu vähendamiseks. Peale energiasäästu meetmete rakendamist võib kokku hoida kuni 30% soojuse kulusid aastas.

Keskküttetorustik  on ebarahuldavas olukorras.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukord on ebarahuldav. Püstikute remont sai valmis detsembrikuuks 2012 a.

Torustiku täielik vahetus peaks toimuma aastatel 2013- 2020, kuid ei ole  seisuga 31.12.2019  veel toimunud.

 Hoone on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga. Kõikidel korrustel on suitsuandurid ning Automaatse Tulekahju Signalisatsiooni süsteem (ATS), mis liitus Päästeameti Häirekeskusega (2011. a august).

 

  1. aastal teostati Jõhvi Sotsiaalmaja hoones järgmisi remonditöid järgnevalt:

 

  1. Hoone avariiremonditööd: sotsiaalmaja sissekäigu

katuse remont, veeäravoolusüsteemi renoveerimine,

hoone sokli remonditööd                                                            12 750 €

  1. Elektrikilpide hooldustööd ja vahetus, muud elektritööd 2570 €
  2. Keskküttesüsteemi ja kanalisatsiooni remonditööd 2445 €
  3. Ostetud ehitusmaterjalid elutubade, töökabinettide, koridoride,

peasissepääsu ja supiköögi remondiks                                            6200 €

 

3               2.3 Maja seisundi parandamise abinõud.

 

Jõhvi Sotsiaalmaja planeeritavaid investeeringuid võib jagada mitmeks etapiks.

  1. Esmalt on vajalik päästa hoone edaspidisest lagunemisest. Eeltoodud olukorra lahendamiseks tuleb leida vahendid sotsiaalmaja hoone välisseinade soojustamiseks ja renoveerimiseks. Tööde teostamise eeldatava maksumuse kohta ei ole arvestusi käesolevaks ajaks tehtud.
  2. Mitmetes elutubades on tekkinud hallitus. Antud protsessi peatamiseks ja likvideerimiseks on vajalik tubades teostada seinte puhastamist, pahteldamist ja värvimist, kuid ennem on vajalik teostada hoone välisseinade remont ja soojustamine, tõkestamaks niiskuse juurdepääs.
  3. Elutubades olev elektrijuhtmestik on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Rahaliste vahendite säästmiseks on otsustatud elektrijuhtmestik välja vahetada ainult nendel korrustel, kus elavad üürnikud. Seega hoone väiksema korpuse IV korrusel ja hoone suurema korpuse V korrusel esialgu elektrijuhtmestiku vahetust ei toimu. Elektritööde eeldatav maksumus on kalkuleeritud Gear Power poolt ja moodustab 59 724 €.
  4. Kuna hoone tubades ei ole sooja vett on sotsiaalmaja üürnikud sunnitud rasvaseid kööginõusid pesema külma veega. Viimane põhjustab tihti kanalisatsiooni ummistumist ja tingib kanalisatsiooni sagedast puhastamist. Sellest tulenevalt kannab sotsiaalmaja lisakulutusi. Eeltoodud olukorra lahendamiseks oleks mõttekas elutoad kindlustada sooja veega. Sellega kaasnevad lisaks töödele ka sooja vee kasutamise kulud. Täpsemat infot antud tööde maksumuse kohta saab ainult tööprojekti raames, kuid orienteeruv maksumus on esitatud Anigri-Ida OÜ poolt ja moodustab umbes 12 000 €.
  5. Sotsiaalmaja planeerib investeeringuid supiköögi kaasajastamiseks ja vajaliku inventari ostmiseks eesmärgiga praegune supiköök viia vastavusse kehtiva seadusandlusega või kohandada sotsiaalmaja elanikele nõuetekohaseks õppeköögiks. Vastav otsus sõltub sellest, kuidas on sotsiaalmaja supiköögi teenuse eesmärk kõige paremini tagatud.

 

4               2.4. Sotsiaalmaja teenusel olevad elanikud.

 Sotsiaalmajas oli seisuga 01.01.2020. a 68 elanikku. Neist naisi on 16 ja mehi 52.  Elanikest on 16 inimest töötud, 22 töövõimetut, 27 on vanaduspensionil ja 3 töötavad.

 

Enamus  sotsiaalmaja asukatest on olnud pikka aega töötud ja seega kaotanud sellegi töökogemuse ja harjumuse, mis neil kunagi on olnud. Sotsiaalmaja elanikest on alkoholisõltlasi  25 ja uimastisõltlasi 2. Enamikel sotsiaalmaja elanikest on kadunud motivatsioon tööle asuda, kuna tundub, et saadavatest sotisaaltoetustest piisab elus püsimiseks. Mainitud osa elanikest tunneb ennast selles olukorras mugavalt ja ei pingutagi töö otsimisega. Enamus 25 sõltlasest saab töövõimetoetustoetust või on juba vanaduspensionärid.

 

5               2.5 Töö teenusel olevate elanikega.

 Peale sotsiaalmaja asutamist on majas teenusel olevate elanike suhtumine ümbruskonda mõningal määral muutunud. Sellele on kaasa aidanud elanike seas tehtav mõjutustöö.

Mõjutustöö seisneb vestlustes, positiivse käitumise soodustamises, lühiajalistest  rendilepingutest jms, mis on soosinud distsipliini tugevnemist sotsiaalmajas. Distsipliini üheks väljundiks võib lugeda eelkõige maja elanikes tekkinud sisemist  kohustust tasuda rendilepingu ja teenuste eest. Oleme alati motiveerinud tööealisi sotsiaalmaja elanikke Töötukassas registreeruma.

Sotsiaalmaja korrarikkujatega viiakse läbi vestlusi (direktor, sotsiaaltöötaja), vajaduse korral tehakse hoiatusi. Äärmuslikuks mõjutusvahendiks on üürilepingu lõpetamine.

Enamik sotsiaalmaja elanikest ei valda riigikeelt. Ametiasutustes toimingute teostamiseks konsulteeritakse sotsiaalmaja elanikke asjaajamise osas ning vajadusel käiakse koos nendega ametiasutustes. Aidatakse koostada vastavaid dokumente.

Sotsiaalmaja elanikud  on majas elatud aastatega vananenud ja olles nüüd juba pensionäridest maja asukad, on sotsiaalmaja eluga väga rahul. Põhjuseks toovad nad seda, et siin saadakse igal ajal majanduslikku ja sotsiaalset abi, vajaduse korral aidatakse meditsiinilisele teenusele.

Alkoholi ja surrogaatide tarbimise vähendamiseks on rakendatud abinõud nende sissetoomise piiramiseks (nõuded korrapidajatele).

 

 

6               2.6. Sotsiaalmaja struktuur ja selle täiustamine.

 Sotsiaalmaja koosneb korpustest: eluruumide korpused (suur ja väike), kodutute  öömaja korpus ja supiköök.

Sotsiaalmaja eluruumide fondi moodustavad  143 tuba, millest on hõivatud 69. Seni on asustamata osas 74 tuba. Edasise arengu käigus toimub vabade  pindade remontimine, et uued elanikud saaksid sisse kolida. Antud momendil elupinnast puudus ei ole. Katsetatud on kahest toast ühe väikekorteri moodustamist koos sanitaarremondiga, mis on andnud positiivset tulemit ja võiks olla motivatsiooniks sotsiaalmaja asukatele pääseda eeskujuliku distsipliini korral paremale ning pisut suuremale elamispinnale. Samuti aitab see lõhkuda kogukonnas kujunenud stereotüüpi, et sotsiaalmajja lähevad elama vaid sõltlased või heitunud. Väikekorteri võib saada ajutiseks elamispinnaks ka näiteks muul põhjusel oma eluaseme kaotanud inimesed (nt oma eluasemes toimunud põleng, võlgade tõttu või pereprobleemide tõttu eluasemest ilmajäämine jms).

Sotsiaalmaja eluruumidesse majutatamisel on lähtutud teenusel oleva inimese elueast, tervislikust seisundist ja käitumise tasemest.

Personali täiustamine:

Nii uute töötajate ning vabatahtlike värbamisel kui ka töötajate arendamisel väärtustame teadmisi, kogemusi ja kompetentse, mis aitavad kaasa sotsiaalmaja teenuse pakkumisele. Kvaliteetse sotsiaalteenuse osutamiseks on vajalik pidev  töötajate oskuste ja teadmiste täiendamine. Seda nii läbi koolituste kui ka analoogsete teenuste osutajatega kogemuste vahetamise teel.

Kodutute öömaja.

Kodutute öömaja kohtade arv on Jõhvi valla vajadusteks piisav ning eksisteerib isegi teatav ülevõimsus, mis võimaldab aeg-ajalt teenust pakkuda ka väljaspoolt valda pärinevatele inimestele. Arvestades Jõhvi keskset asupaika maakonnas, on ülevõimsuse säilitamine humaanses plaanis õigustatud ja möödapääsmatu. Sotsiaalmajas on kodutute öömaja teenust  osutatud Kohtla-Järve, Narva, Tallinna ning Toila valla ja Jõhvi valla elanikele, mõnel korral ka välisriikide kodanikele.

Öömajas pakutakse kodututele teed, leiba ja puljongit. Samuti on kodutul siin ka pesemise võimalus.

Supiköök.

Jõhvi Sotsiaalmaja osutab supiköögi teenust Jõhvi valla eelarvest eraldatud rahaliste vahendite ulatuses. 2019. aastal oli teenuseks ettenähtud summa 1000 eurot. 2020. aasta eelarves on supiköögi teenuseks ette nähtud 5000 eurot.

  

Eeldatavad kulud ja tulud aastatel 2019-2024

 

Kulu liik 2019 2020 2021 2022 2023  2024                                                                                                                                                                                       
 

Investeeringud

 20 800   50 000 160 000 160 000  
Tegevuskulud 248 878 257 200 270 000 270 000 280 000 280 000
Personalikulud 148 747 168 900 170 000 170 000 175 000 175 000
Majandamiskulud 100 131 88 300 100 000 100 000 105 000 105 000
Omatulud 70 000 65 000 75 000 75 000 80 000 80 000

 

 

 

7               2.7. Koostöö teiste organisatsioonidega.

 Jõhvi Sotsiaalmaja on avatud koostööks kõikidele firmadele, MTÜ-dele ja üksikisikutele,  kes soovivad panustada raskustes ühiskonnaliikmete abistamisse.

Käesoleval ajal on sotsiaalmaja  peamisteks koostööpartneriteks:

Jõhvi Metodisti kirik, MTÜ Virumaa Nõustamis ja Aktiviseerimiskeskus, Ida- Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakond, Jõhvi Perearstikeskus, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Tallinna Linnavalitsuse Kristiine linnaosa sotsiaalosakond, Jõhvi Hooldekeskus, OÜ “Likman Grupp”.

 

3. SOTSIAALMAJA MISSIOON

 Jõhvi Sotsiaalmaja missioon on kvaliteetse sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise kaudu aidata kaasa Jõhvi elanike elukvaliteedi tõusule, seal hulgas:

-valla institutsioonide tõhus toimimine;

-partnerlus ning sotsiaalmeetmete rakendamine koostöös elanikkonna ja vabatahtlikega;

-avatus maakonnale ja maailmale;

-inimeste aitamine naasta “tavaellu”, läbi sotisaalsidususe ja tervishoiu.

 

 

4. SOTSIAALMAJA VISIOON

 

Visioon aastaks 2024:

Jõhvi Sotsiaalmaja on oma tegevusvaldkonnas suunda näitav sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise asutus, mille tegevus vastab Euroopa parimatele praktikatele.

See tähendab, et:

– Osutame sotsiaalmaja teenusel olevatele inimestele elukvaliteedi parandamiseks nende iseseisvat toimetulekut suurendavaid või säilimist toetavaid sotsiaalteenuseid. Meie teenused on abivajajatele kättesaadavad, vastavad Jõhvi valla elanike vajadustele ja nende osutamisega ollakse rahul.

– Tagame töötajate pideva arengu kompetentside hindamise, koolituste ja töötajate toetamise süsteemi abil. Tegeleme aktiivselt töötajate väärtuste ja hoiakute kujundamisega. Kõikidel töötajatel on vajalikud teadmised ja oskused oma tööülesannete täitmiseks.

– Oleme edukalt toimiv asutus. Eelarve koostamine on ratsionaalne, arvestame vajadusi ja võimalusi.

– Panustame teadlikult teenuste kvaliteedi tõstmisse kaasates selleks süstemaatiliselt asutuse personali, teenusel olevaid inimesi ja koostööpartnereid. Kvaliteetsete teenuste osutamise tulemusena on suurenenud oma eluga toimetulevate inimeste arv.

– Teenuste pidevaks arendamiseks oleme korraldanud rakendusuuringuid ja töötanud välja uusi töömeetodeid ning teenuseid.

 

5. PÕHIVÄÄRTUSED

 

Jõhvi Sotsiaalmaja lähtub oma tegevuste planeerimisel järgnevatest põhiväärtustest:

– Isikukesksus – teenuse saaja elukvaliteedi tõstmine lähtudes tema vajadustest.

– Hoolivus – lugupidav ja hooliv suhtumine sotsiaalmaja elanikesse ning kolleegidesse.

– Avatus koostööle – head koostöösuhted aitavad tagada teenuste järjepidevust ja kvaliteeti.

– Kvalifitseeritud ja pühendunud personal – töötajate kaasamine, arendamine ja motiveerimine parima tulemuse saavutamiseks.

– Läbipaistvus – asutuse juhtimine on selge ja kõigile osapooltele üheselt mõistetav.

– Kestev areng – kvaliteedi tagamine regulaarse planeerimise, teostamise, hindamise ja parendamise kaudu.

 

6. SWOT ANALÜÜS

 

Tugevused (sisemised):

 

  1. Jõhvi Sotsiaalmajas osutatavad teenused on kvaliteetsed ja stabiilsed.
  2. Personali pikaajaline töökogemus.
  3. Asukoht kesklinnas.
  4. Kodutute varjupaiga+supiköögi teenuse ja sotsiaalmaja ühtne juhtimine
  5. Erinevate sotsiaalteenuste osutamine ühes kohas + sotsiaalsfääris tegutsevate MTÜ-de toetamine (tasuta ruumide rent)

 

Nõrkused (sisemised):

 

  1. Renoveerimata hoone
  2. Puuduvad ruumid sotsiaalmaja elanikkonnale huvi- ja vabaaja tegevusteks.
  3. Personali täiendõppe võimalused, koolitused ja õppeekskursioonid on ebapiisavad.
  4. Uute teenuste ja olemasolevate teenuste arendamist pärsib eelarveliste vahendite vähesus.
  5. Spetsiifilise elanikkonna (sõltlased) suur osakaal.
  6. Personali läbipõlemine läbi emotsionaalselt raske töö ning vähese tasustatuse, teiste motivatsiooni tõstmise võimaluste nappus.

 

Võimalused (väliskeskkonnast):

 

  1. Sotsiaalmaja on avatud ja atraktiivne uutele sotsiaalteenuste pakkujatele ( kogukonnale, kristlikele ühendustele).
  2. Erinevate rahastamise fondide otsimise ja kasutamise võimalus.
  3. Vabatahtliku töö võimaluste pakkumine ja selle osakaalu suurendamine.
  4. Koostöö tõhustamine ja arendamine asutuste, ettevõtete ja ühingute võrgustikuga.
  5. Olemasoleva tööjõu paindlikum ja efektiivsem rakendamine.
  6. Parem koostöö Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistusega ja volikogu sotsiaalkomisjoniga.
  7. Töötute ja maja elanike kaasamine Eesti Töötukassa poolt pakutavatele tööharjutuse ja tööpraktika teenustele.
  8. Koolitused, kogemuste vahetamine ja õppereisid sotsiaalmaja töötajatele.
  9. Sotsiaalmaja elanike regulaarne tervisekontroll perearsti poolt.

 

 Ohud (väliskeskonnast):

 

  1. Süveneva vaesumise korral ei taga olemasolevad sotsiaalteenused elanikkonna kasvavaid vajadusi.
  2. Puuduliku maksevõime tõttu sotsiaalteenuseid taotlevate inimeste hulga suurenemine.
  3. Osutatavad sotsiaalteenused ei pruugi abivajava isiku probleeme lahendada ega oluliselt leevendada.
  4. Isikud, kes kasutavad sotsiaalmaja teenuseid jäävad erinevatel põhjustel aastateks siia elama, kuna puudub võimalus suunata neid järgnevale eluasemeteenusele.
  5. Ühiskonna negatiivne hoiak ja suhtumine sotsiaalmaja elanikesse.

 

 

7. EESMÄRGID, TEGEVUSED, ALATEGEVUSED

 Kooskõlas Jõhvi Sotsiaalmaja missiooniga ja visiooniga ning lähtudes hoolekande arenguvajadustes Jõhvi vallas püstitab Jõhvi Sotsiaalmaja aastateks 2020 – 2024 järgmised eesmärgid:

– sotsiaalmaja teenusel olevate elanike elukvaliteedi tõus;

– sotsiaalmaja teenusel olevate elanike vajadustele vastavad teenused;

– edukalt toimiv sotsiaalasutus.

Tulenevalt eesmärkidest planeerib Jõhvi Sotsiaalmaja järgnevad tegevused, mis viiakse ellu järgmisel neljal aastal (2020 – 2024)

 

Tabel 1. Jõhvi Sotsiaalmaja eesmärgid, tegevused, alategevused

 

Eesmärk Tegevus Alategevused Periood
Teenusel olevate elanike elukvaliteedi tõus Kvaliteetne sotsiaalteenuste osutamine võimalustele ja vajadustele – Osutame teenusel olevatele elanikele nende iseseisvat toimetulekut suurendavaid või säilimist toetavaid sotsiaalteenuseid;

– Teavitame kogukonda.

  

 

2020 -2024
Teenusel olevate elanike vajadustele vastavad teenused Teenuste arendamine ja täiustamine sotsiaalmajas – Koostöös Jõhvi Vallavalitsusega töötame välja uusi praktilisi töömeetodeid ja teenuseid;

– Kaasame vajadusel teenuste arendamisse süstemaatiliselt sotsiaalmajas teenusel olevaid elanikke, koostööpartnereid ja otsime rahastamise võimalusi erinevatest rahastamise meetmetest ning fondidest.

  

 

 

 

2020 -2024
Edukalt toimiv sotsiaalasutus Töökorralduse pidev arendamine ja täiustamine vastavalt võimalustele ja vajadustele – Kaasame, koolitame ja motiveerime personali;

– Arendame asutusesisest tööjuhendamist;

– Rakendame kvaliteedisüsteemi.

  

 

2020 -2024

 

Seenioride ja erivajadustega inimeste eluruumide blokk

 

Vallavalitsuses ja sotsiaalmajas ning konsultatsioonides Sotsiaalministeeriumiga on kõne all olnud ideestik moodustada osade sotsiaalmaja tühjade pindade baasil eraldi hooneosa, kuhu arendada välja korterid näiteks seenioridele või erivajadustega inimestele.

Taolist praktikat viljeletakse mitmel pool maailmas, ka Eestis (nt Tallinnas) tehakse sel teemal esimesi katsetusi. Palju on inimesi, kelle enda korter asub liftita majas või mille kohandamine erivajadustega vastavusse osutuks ebaratsionaalselt kalliks. On ka inimesi, kes lihtsalt sooviks seoses vananemise, pere elukorralduse muudatuse või erivajadusega ümber asuda väiksemale elamispinnale, mis aga asuks kas esimesel korrusel või liftiga majas ning kus oleks vahetus läheduses tugiteenuste saamise võimalus.

Olemasolev korteriturg Jõhvis ei suuda nimetatud vajadust parimal moel katta ning seetõttu oleks õigustatud avaliku sektori poolt initsiatiiv nimetatud turutõrget vähemalt osaliselt leevendada. Hetkel ei ole veel vastavat otsustust langetatud, kuid tegeletakse idee arendamise ning teiste omavalitsuste kogemusega tutvumisega.

Järgnevalt oleks vaja välja töötada vastav ruumiprogramm ning modelleerida tehnilised lahendused, samuti kalkuleerida vajaminev investeeringutoetus ning välja töötada loodavate pindade üüripoliitika. Maailmas ja ka Eestis eksisteerib muuhulgas praktikat, kus inimene loovutab omavalitsusele oma isikliku elamispinna ning lunastab vastutasuks õiguse oma ülejäänud elu elada fikseeritud tingimustel ülalkirjeldatud elamispinnal. Tervise halvenedes tagab omavalitsus isikule vajadusel koha hooldekodus.

Sotsiaalmaja ja vallavalitsus töötavad ideega jooksvalt edasi ning asjaolude täpsustamisel viiakse vastavad muudatused sisse ka käesolevas arengudokumendis.

 

Jõhvi valla arengukava aastateks 2020 – 2025 koos eelarvestrateegiaga aastateks 2020 -2023

 Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 19.09.2019 määrusele nr 63, millega kehtestati Jõhvi valla arengukava aastateks 2020 – 2025 koos eelarvestrateegiaga aastateks 2020 – 2023, on Jõhvi Sotsiaalmaja arengule ja tegevusele seatud järgmised eesmärgid ja planeeritud järgmised finantseeringud:

5.5.2.5 Jõhvi Sotsiaalmaja kontseptsiooni väljatöötamine ja hoone rekonstrueerimise jätkamine.

5.5.2.10 Sotsiaaleluruumide väljaehitamine toimetulekuraskustes inimestele.

2022 ja 2023 aastaks taotleme võimalusel toetust sihtasutuselt KredEx või teistelt toetusfondidelt, et korrastada Jõhvi Sotsiaalmaja hoonet (Jõhvi valla arengukava  aastateks 2020-2025, eelarvestrateegia projekt nr 28)

 

Investeeringuprojektid 2019 eeldatav täitmine 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve 2023 eelarve
Projekt 28 (Jõhvi Sotsiaalmaja osaline rekonstrueerimine)     50 000 160 000 160 000
Sh toetuste arvelt     0 80 000 80 000
Sh muude vahendite arvelt (omaosalus)     50 000 80 000 80 000

 

 

 

8. ARENGUKAVA TÄIENDAMISE JA UUENDAMISE KORD

Arengukava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse iga aasta 1. mai seisuga. Arengukava peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Sotsiaalmaja arengukava peab olema kooskõlas Jõhvi valla arengukavaga. Sotsiaalmaja arengukava vaatab üle ja kiidab heaks hoolekogu. Muudatusi ja parandusettepanekuid võivad esitada vallavalitsus,  kõik sotsiaalmaja töötajad ja hoolekogu liikmed. Arengukava korrigeerimisel lähtub sotsiaalmaja järjepidevalt teenusel olevate elanike ja Jõhvi valla sotsiaalteenuste vajadusest. Arengukava muudatused kinnitab Jõhvi Vallavalitsus korraldusega sotsiaalmaja hoolekogu ettepanekul.